Makeup and Hairstyling by Piia Eller: Septembrikuu ajakirjas Tiiu: Ilusa välimuse taga peitub õige toitumine

Värskes septembrikuu Tiiu ilulisas Siluett artikkel lehekülgedel 10-12.

Inimese välimus peegeldab seda, milline on tema füüsiline ja vaimne tervis ning mida ta sööb. Kuidas tuleks toituda, et nahk, küüned ja juuksed oleksid ilusad ja terved? Nõuandeid jagab Ida-Tallinna dieedi- ja haiguspuhune toitumisnõustaja Elle Kalamägi.

Tekst: Piia Eller

Fotod: Istockphoto ja erakogu

Paljud inimesed kreemitavad ja toidavad hoolega oma nahka, ent asjatundja sõnul ei saa nahka pealtpoolt hooldades häid tulemusi, kui ei toida seda seestpoolt. “Kui oled magamata, ületöötanud või murest murtud, siis on nahk alati väsinud, kahvatu ja kortsus,” ütleb Ida-Tallinna Keskhaigla dieedi ja haiguspuhune toitumisnõustaja Elle Kalamägi (51), kes on sellel alal tegutsenud üle kümne aasta.

Tänapäeval on üheks olulisimaks probleemiks kõrge stressitase. "Stresshormoonid on otsekui vaenlased, kes röövivad sinu organismist hea ja parema. Nahk on peegelpilt sinu eluviisidest ja organismi tööst. Kui oled stressis, siis on ka su juuksed ja nahk koos sinuga väsinud ja elutud. Suure pinge või stressi tulemusel võivad hakata juuksed isegi välja kukkuma.”

Stressi puhul vajab organism rohkem toitaineid ja hoolitsust. Tuleb jälgida rohkem oma toitumist, mida suhu paned ehk siis organism peab saama eluks kõik vajalikud mikro- ja makrotoitained päevamenüüst ning loomulikult tuleb sellel ajal rohkem puhata.
- Mitmekülgsest kvaliteetsest toidust saab inimene enamasti kõik vajalikud mineraalid ja vitamiinid kätte, kui just ei esine mingeid imendumise või ainevahetuse häireid. Siis võiks juurde tarbida vastavalt probleemile või olemasolevale puudujäägile vajalikke toidulisandeid. Niimoodi toimides stressitase alaneb, inimene taastub ja see peegeldub ka tema välimuses. “Püüdke saavutada rohkem sisemist tasakaalu ja rahu endas ka kõige keerulisemates olukordades. See kõik on õpitav!” õpetab Elle Kalamägi.

Oma praktikas näeb aga toitumisnõustaja, et tegelikult toimitakse just vastupidi - stressi korral jäetakse tervislik toitumine unarusse ja süüakse sellel ajal palju magusat ja ebatervislikku. “Kui organismis tekib vitamiinide ja mineraalide puudujääk, siis see mõjutab ka naha, küünte ja juuste seisundit. Sellisel juhul peab kõigepealt tuvastama probleemi tegelikud põhjused ja lähtuvalt sellest muutma ka elustiili ja toitumist lisades menüüsse rohkem just neid toiduaineid, millest kõige rohkem vajaka. Muidu välimuses muutusi ei saavuta,” teab asjatundja.

Palju sõltub ka inimese üldisest seisundist ja eripäradest. Näiteks kui seede- ja hormonaalsüsteem on korrast ära või esineb mingi individuaalne toidutalumatus, ei pruugi vahel ka tervislikult toitudes loodetud tulemusi tulla. Ka valuvaigistitel ja teatud ravimitel on oma mõju nii soolestikule kui ainevahetusele. “Niipalju, kui on inimesi, on ka erinevaid variante,” tõdeb Elle Kalamägi.

Sageli minnakse aga lihtsalt kergemat teed ja ostetakse poest valmis karbitoite või poolfabrikaate. “Need on aga üle rasvastatud või magustatud ning rikastatud e-ainetega. See ei ole seedimise ja toitainete saamise kohapealt kõige parem valik,” hoiatab toitumisnõustaja. “Aegajalt võib endale lubada kulinaarialetist valmistoitu, kuid teha võiks ka seal tervislikumaid valikuid. Viimasel ajal näen üha rohkem selliseid tooteid, mis on tervislikud ja head, tuleb ainult lugeda silte ja osata teha õigeid otsuseid.

Vaja on valke, süsivesikuid ja rasvhappeid

Selleks, et inimese küüned, juuksed ja nahk ka küpses eas ilusad püsiksid, tasub oma taldrikule lisada vajalikke toiduaineid.

Enam kui pool inimese kehas olevast väävlist on peidus lihastes, nahas ja luudes. Väävel on oluline aine nii kvaliteetse kollageeni, elastaani, aga ka küüntele ja juustele olulise valgu, keratiini tootmisel.

“Küüned vajavad kasvamiseks veel valku, tsinki, rauda ja H-vitamiini. Lisaks peab toidus olema piisavalt A-, B- ja E-vitamiine, kaltsiumi, seleeni, asendamatuid rasvhappeid ning väävlit sisaldavaid aminohappeid,” kirjeldab toitumisspetsialist. “Neid leidub sellistes teraviljatoodetes nagu rukis ja kaer, aga ka pähklites, lihas, kalas, munavalges, kaunviljades ja sojaubades. Oma päevamenüüd võiks täiendada soovitatud toitudega, et tagada endale vajalikud toitained enesehoolitsusel.

Sama lugu on juustega. “Vanemas eas nõrgeneb peanaha mikrovereringe, kuid ilusate juuste jaoks on hea vereringe oluline. Probleemid algavad veresoonte ahenemisest ja ka ummistusest, mis omakorda soodustavad juuksejuurtes põletiku tekkimist. Selle tulemusel halveneb toitainete transport ning algab juuste väljalangemine,” kirjeldab toitumisspetsialist.

Olulised mineraalained juustele on kaltsium ja magneesium, kuid on leitud ka seoseid raua, tsingi, D3 ja B-grupi vitamiinide puuduse ning juuste väljalangemise vahel. Valk annab juustele tugevuse ning see on väga oluline ka juuste kasvamiseks, kuna keha ei suuda ilma vajaliku valguta terveid juukseid produtseerida. Headeks valguallikateks on linnuliha, kala, juust, seemned, pähklid, kaunviljad ja ka täisteraviljad.

Süsivesikud on tähtsad juuste ehituse seisukohalt. Need toimivad juuksesisese kleepainena, mis seob valku, see aga omakorda seob vett. “Süsivesikute saamiseks tuleks süüa täisteraviljatooteid, kinoa, tatart, värsket kartulit, köögi- ja puuvilju ning marju,” õpetab Elle Kalamägi.

Vesi on samuti väga oluline - kui organism ei saa piisavalt vett, siis ei saa seda ka juuksed. Veevaegusega kaasnevad kuivad, haprad ja rabedad juuksed.

Mõnede vitamiinide ja mineraalainete puuduse tõttu võivad juuksed hakata enneaegselt halliks minema. Selle ennetamiseks on inimesel vaja toidust kätte saada nii B5-vitamiine, foolhapet, vaske kui kaltsiumi.

Toit peaks kindlasti sisaldama ka oomega-3 ja oomega-6 rasvhappeid, mis aitavad peanaha rasunäärmetel kvaliteetset rasu toota. Seeläbi tekivad juuksenäsas tervemad rakud ning juuksed on ilusamad. “Omega-3 rasvhapped toimivad ühtlasi ka põletikuvastaselt ning on veresoontele positiivse toimega“, räägib toitumisnõustaja. Omega-3 rasvhappeid leidub kõige rohkem kalas, linaõlis, seemnetes ja pähklites.

Töödelge toitu õigesti

Inimese vitamiinide vajadus sõltub peamiselt tema soost ja vanusest, aga ka organismi tervislikust seisundist, elustiilist ja kehalisest aktiivsusest.

Vitamiinipuudus võib tekkida mitmel põhjusel: “On näiteks toitumuslik-olmelised põhjused: kui ei sööda piisavalt ja nälgitakse, nii et see põhjustab toiduainete puudust,” kirjeldab Elle Kalamägi. “Samuti kui süüakse tasakaalustamata ja ühekülgset toitu või töödeldakse toiduaineid valesti.

Kui esineb toitainete imendumise häireid, mida tekitavad organismi teatud haiguslikud seisundid või mõned ravimid, samuti elustiilist tulenevalt liigne kohvijoomine, alkoholi tarbimine ja suitsetamine. Eakamatel inimestel on ka vitamiinide kõrgenenud vajadus.

Vitamiinide hulk toidus sõltub palju sellest, kuidas toitu on valmistatud. Nende kadu saab vähendada lihtsate võtetega: tuleb vältida liiga pikka keetmisaega, panna köögiviljad keema keevasse vette ning vältida toidu mitmekordset soojendamist. Köögiviljade keeduleeme ära viskamise asemel saab sellest valmistada hoopis kastet või suppi.

Oma kogemustest teab Elle Kalamägi, et vanematele inimestele valmistavad tihti vaevusi just praetud toidud. “Aga sellest hoolimata enamus toitu just praetakse ja koormatakse niimoodi oma seedesüsteem üle,” nendib ta. Ka liigne magusa söömine soodustab toitainete imendumishäireid või teiste toitainete puudujääke organismis, põhjustades mikrofloora tasakaalutust, ülekaalu ning aktiviseerides põletikulisi protsesse.

“Tihti on see õpetus, mida oma menüüs korrigeerida, väga lihtne,” tõdeb toitumisnõustaja. “Enamasti on puudu ikka värvilistest köögi ja puuviljadest ning headest rasvhapetest. Neid tuleb süüa iga päev ja rohkem, kui seda tavaliselt on harjutud tegema. Just need toitained mõjutavad oluliselt mitmeid terviseprotsesse ja on vajalikud selleks, et nahk, juuksed ja küüned oleksid ilusamad ja tervemad.”

Igapäevaselt soovitab toitumisnõustaja järgida vana head taldrikureeglit - täita pool taldrikust köögiviljadega ja veerand taldrikust liha, kala, kodujuustu või munaroaga. Viimased võib asendada ka kaunviljade, läätsede, pähklite ja seemnetega. Ülejäänud veerand taldrikule mahutada süsivesikud - kartul, täisterariis, makaron, tatar või kinoa.