30. september 2017

Oktoobrikuu ajakirjas Tiiu: Käsitööseepi tuleb hoolega valida

Värskes oktoobrikuu Tiiu ilulisas Siluett artikkel lehekülgedel 10-12.

Ilupoodides on suur valik suurtes ja väikestes seebikodades keedetud käsitööseepe. Ühed on nende veendunud kasutajad, teised jälle hoiatavad, et seebiga pesemine kahjustab nahka. Kas tasub vahetada šampooni ja duššigeeli käsitööseebi vastu või mitte? Nõuanded ilusalong Siluett kosmeetik Mari Talvistelt ja blogi Nullkulu perenaiselt Maryliis Teinfeldt'ilt.











Tekst: Piia Eller
Fotod: Istockphoto ja erakogu


Kosmeetik Mari Talviste on töötatud viis aastat Tallinnas ilusalongis Siluett, kus kasutatakse ainult Eesti looduskosmeetikat. Näohooldusi on Mari Talviste teinud juba kaks aastat Nurme sügavpuhastava näoseebiga, kasutusel on ka Signe Seepide ja väiksemate Eesti tegijate toodang. Kogemustele tuginedes kinnitab kosmeetik, et dušigeeli võib rahumeeli käsitööseebi vastu vahetada: “Need sobivad igapäevaseks kasutamiseks, kuid tuleb osata endale sobiv toode üles leida.”



Blogi Nullkulu perenaine Maryliis Teinfeldt on juba kaua aega pesnud nii keha kui ka juukseid käsitööseepidega. Ka tema kinnitab, et uusi kosmeetikatooteid tuleb alati valida väga hoolikalt. “Kaubanduses müüdavate ilu- ja hügieenitoodete puhul ei meeldi mulle enamasti nende lõhnad ja see, et neis on palju lisaained. Käsitööseepidesse lisatakse tihti kuivatatud taimeosi, kuid selle järel on tülikas vannituba puhastada.” Ta eelistab tooteid, millel on võimalikult mõistlik pakend. “Parimal juhul võtan sellise, millel üldse pakendit pole,” kirjeldab ta. Samuti on tema arvates oluline, et toode oleks valmistatud Eestis kodumaisest toorainest, et selles ei oleks loomseid koostisosi ja seda ei oleks loomadel testitud.

Maryliis Teinfeldt ütleb, et on siiski oma lemmiku leidnud. “Kõige parem on sobiv seep ise valmis teha,” märgib ta ootamatult. “Seepe teen internetist ja raamatutest leitud retseptide järgi. Mulle meeldib, et saan ise kontrollida, mida seebi sisse panen.”
Ta leiab, et seebi valmistamisega saab mõninga harjutamise järel hakkama iga inimene. “Seebi põhiained on oliiviõli, porgandiõli või mõni muu taimne rasvaine. Neid ostan peamiselt toidupoodidest, aga seebikivi käsitöökauplustest, näiteks Rohelisest Vihmavarjust Tallinnas Telliskivi loomelinnakus,“ jutustab naine, kes on aastate jooksul katsetanud palju erinevaid retsepte. “Peale seebikivi, rasvaine ja vee on vaja mikserit, segamisnõusid ja vorme - näiteks silikoonist muffinivorme või tavalist keeksivormi.”
Valminud seebilaar peab vähemalt kuu aega seisma, enne kui seda kasutada saab. Siis tuleb suur valmistükk lõigata väiksemateks ja saabki kohe pesema hakata.

Seep peaks olema niisutav
  • Enne kauplusest seebi valimist tuleks läbi lugeda tooteinfo, et enda nahale sobiv valik teha. Näiteks tasub Mari Talviste sõnul vältida sünteetilisi lõhnaaineid sisaldavaid käsitööseepe. Allergikud ja tundliku nahaga inimesed peaksid hoiduma veel eeterlikke õlisid sisaldavatest seepidest, mis võivad nahka ärritada.

  • Seepi valides tasub eelistada külmpressimeetodil valmistatud tooteid, kuna nendes on säilinud kõik kasulikud ained.

  • Kasutusse võib võtta ka mitu ja erineva toimega seepi, mida võib omavahel kombineerida,” lisab Mari Talviste. “Võite näiteks valida ühe niisutava-toitva, teise kooriva, kolmanda värskendava ja neljanda raviomadustega seebi. Saate neid siis vastavalt vajadusele kasutada.”

  • Pikaajaline käsitööseepide kasutaja Maryliis Teinfeldt on kogenud, et vahel kipuvad kaubandusest ostetud seebid nahka kuivatama. Soojal ajal see tema jaoks probleeme ei tekita, aga talvisel ajal valib ta teadlikult just suurema rasvasisaldusega käsitööseepe.

  • Seebid ei riku naha loomulikku tasakaalu,” teab Mari Talviste, “sest tänapäeval ei sisalda need enamasti enam selliseid kunstlikke lõhna-, värv- ja säilitusaineid ega tugevatoimelisi ärritavaid puhastusaineid nagu vanasti. Käsitööseebiga pesemisel on nahale pigem positiivne mõju!”

  • Tundliku nahaga ja küpses eas inimestel kipub nahk pärast seebitamist sellest hoolimata ketendama, sest nende naha niiskusesisaldus on vähenenud ja seebi koostises olevad ained võivad seda veelgi kuivatada.

  • Seega tuleks poest endale uut seepi valides silmas pidada, et selle koostises oleks kindlasti niisutavaid komponente. “Käsitööseep võiks sisaldada niisutavaid aineid, näiteks oliiviõli, mett, kakaovõid või kitsepiima - need toidavad vananevat nahka,” õpetab Mari Talviste. “Ent sellestki võib kuiva naha puhul ikkagi väheks jääda. Pealegi kuivatab nahka juba kraanivesigi.”

  • Et nahk saaks nii puhtaks kui ka toidetud, tuleb seda pärast pesemist kindlasti niisutada, õpetab kosmeetik. Pärast näopesu tuleb nahk esmalt näoveega toniseerida ja niisutavat kreemi peale kanda.



Juukseid kipub kuivatama

  • Juuste hooldamisel on Maryliis märganud, et igapäevane käsitööseebiga pesemine kipub ka neid kuivatama: “Seebiga juuksepesu vajab harjutamist. Võib juhtuda, et algaja käsitööseebi kasutaja ei saa juukseid seebist korralikult puhtaks, sest neid tuleb päris hoolikalt loputada.”

  • Ta nendib, et talvel tulebki juukseid rohkem turgutada ja siis kasutab ta nende pesemise järel palsamit, lisaks teeb neile aeg-ajalt maske. “Iga päev seebiga juukseid pesta oleks seetõttu tõeline piin,” nendib naine. “Et külmemal perioodil kergemalt läbi ajada, pesen pead seebi ja šampooniga vaheldumisi.”

  • Pärast kasutamist tuleb seebil lasta ära kuivada. Jätke see kas alusele, kust vesi saab ära nõrguda või kuivage salvrätikuga üle,” jagab Mari Talviste nõuandeid. “Kui seep jääb märjale pinnale ligunema, valgub osa tootest laiali ja saab kiiremini otsa.”

 

4. september 2017

Septembrikuu ajakirjas Tiiu: Ilusa välimuse taga peitub õige toitumine

Värskes septembrikuu Tiiu ilulisas Siluett artikkel lehekülgedel 10-12.

Inimese välimus peegeldab seda, milline on tema füüsiline ja vaimne tervis ning mida ta sööb. Kuidas tuleks toituda, et nahk, küüned ja juuksed oleksid ilusad ja terved? Nõuandeid jagab Ida-Tallinna dieedi- ja haiguspuhune toitumisnõustaja Elle Kalamägi.











Tekst: Piia Eller
Fotod: Istockphoto ja erakogu



Paljud inimesed kreemitavad ja toidavad hoolega oma nahka, ent asjatundja sõnul ei saa nahka pealtpoolt hooldades häid tulemusi, kui ei toida seda seestpoolt. “Kui oled magamata, ületöötanud või murest murtud, siis on nahk alati väsinud, kahvatu ja kortsus,” ütleb Ida-Tallinna Keskhaigla dieedi ja haiguspuhune toitumisnõustaja Elle Kalamägi (51), kes on sellel alal tegutsenud üle kümne aasta.

  • Tänapäeval on üheks olulisimaks probleemiks kõrge stressitase. "Stresshormoonid on otsekui vaenlased, kes röövivad sinu organismist hea ja parema. Nahk on peegelpilt sinu eluviisidest ja organismi tööst. Kui oled stressis, siis on ka su juuksed ja nahk koos sinuga väsinud ja elutud. Suure pinge või stressi tulemusel võivad hakata juuksed isegi välja kukkuma.”

  • Stressi puhul vajab organism rohkem toitaineid ja hoolitsust. Tuleb jälgida rohkem oma toitumist, mida suhu paned ehk siis organism peab saama eluks kõik vajalikud mikro- ja makrotoitained päevamenüüst ning loomulikult tuleb sellel ajal rohkem puhata.  

    • Mitmekülgsest kvaliteetsest toidust saab inimene enamasti kõik vajalikud mineraalid ja vitamiinid kätte, kui just ei esine mingeid imendumise või ainevahetuse häireid. Siis võiks juurde tarbida vastavalt probleemile või olemasolevale puudujäägile vajalikke toidulisandeid. Niimoodi toimides stressitase alaneb, inimene taastub ja see peegeldub ka tema välimuses. “Püüdke saavutada rohkem sisemist tasakaalu ja rahu endas ka kõige keerulisemates olukordades. See kõik on õpitav!” õpetab Elle Kalamägi.

  • Oma praktikas näeb aga toitumisnõustaja, et tegelikult toimitakse just vastupidi - stressi korral jäetakse tervislik toitumine unarusse ja süüakse sellel ajal palju magusat ja ebatervislikku. Kui organismis tekib vitamiinide ja mineraalide puudujääk, siis see mõjutab ka naha, küünte ja juuste seisundit. Sellisel juhul peab kõigepealt tuvastama probleemi tegelikud põhjused ja lähtuvalt sellest muutma ka elustiili ja toitumist lisades menüüsse rohkem just neid toiduaineid, millest kõige rohkem vajaka. Muidu välimuses muutusi ei saavuta,” teab asjatundja.

  • Palju sõltub ka inimese üldisest seisundist ja eripäradest. Näiteks kui seede- ja hormonaalsüsteem on korrast ära või esineb mingi individuaalne toidutalumatus, ei pruugi vahel ka tervislikult toitudes loodetud tulemusi tulla. Ka valuvaigistitel ja teatud ravimitel on oma mõju nii soolestikule kui ainevahetusele. “Niipalju, kui on inimesi, on ka erinevaid variante,” tõdeb Elle Kalamägi.

  • Sageli minnakse aga lihtsalt kergemat teed ja ostetakse poest valmis karbitoite või poolfabrikaate. “Need on aga üle rasvastatud või magustatud ning rikastatud e-ainetega. See ei ole seedimise ja toitainete saamise kohapealt kõige parem valik,” hoiatab toitumisnõustaja. “Aegajalt võib endale lubada kulinaarialetist valmistoitu, kuid teha võiks ka seal tervislikumaid valikuid. Viimasel ajal näen üha rohkem selliseid tooteid, mis on tervislikud ja head, tuleb ainult lugeda silte ja osata teha õigeid otsuseid.

Vaja on valke, süsivesikuid ja rasvhappeid


Selleks, et inimese küüned, juuksed ja nahk ka küpses eas ilusad püsiksid, tasub oma taldrikule lisada vajalikke toiduaineid.
  • Enam kui pool inimese kehas olevast väävlist on peidus lihastes, nahas ja luudes. Väävel on oluline aine nii kvaliteetse kollageeni, elastaani, aga ka küüntele ja juustele olulise valgu, keratiini tootmisel.

  • Küüned vajavad kasvamiseks veel valku, tsinki, rauda ja H-vitamiini. Lisaks peab toidus olema piisavalt A-, B- ja E-vitamiine, kaltsiumi, seleeni, asendamatuid rasvhappeid ning väävlit sisaldavaid aminohappeid,” kirjeldab toitumisspetsialist. “Neid leidub sellistes teraviljatoodetes nagu rukis ja kaer, aga ka pähklites, lihas, kalas, munavalges, kaunviljades ja sojaubades. Oma päevamenüüd võiks täiendada  soovitatud toitudega, et tagada endale vajalikud toitained enesehoolitsusel.

  • Sama lugu on juustega. “Vanemas eas nõrgeneb peanaha mikrovereringe, kuid ilusate juuste jaoks on hea vereringe oluline. Probleemid algavad veresoonte ahenemisest ja ka ummistusest, mis omakorda soodustavad juuksejuurtes põletiku tekkimist. Selle tulemusel halveneb toitainete transport ning algab juuste väljalangemine,” kirjeldab toitumisspetsialist.

  • Olulised mineraalained juustele on kaltsium ja magneesium, kuid on leitud ka seoseid raua, tsingi, D3 ja B-grupi vitamiinide puuduse ning juuste väljalangemise vahel. Valk annab juustele tugevuse ning see on väga oluline ka juuste kasvamiseks, kuna keha ei suuda ilma vajaliku valguta terveid juukseid produtseerida. Headeks valguallikateks on linnuliha, kala, juust, seemned, pähklid, kaunviljad ja ka täisteraviljad.

  • Süsivesikud on tähtsad juuste ehituse seisukohalt. Need toimivad juuksesisese kleepainena, mis seob valku, see aga omakorda seob vett. “Süsivesikute saamiseks tuleks süüa täisteraviljatooteid, kinoa, tatart, värsket kartulit, köögi- ja puuvilju ning marju,” õpetab Elle Kalamägi.

  • Vesi on samuti väga oluline -  kui organism ei saa piisavalt vett, siis ei saa seda ka juuksed. Veevaegusega kaasnevad kuivad, haprad ja rabedad juuksed.
  • Mõnede vitamiinide ja mineraalainete puuduse tõttu võivad juuksed hakata enneaegselt halliks minema. Selle ennetamiseks on inimesel vaja toidust kätte saada nii B5-vitamiine, foolhapet, vaske kui kaltsiumi.

  • Toit peaks kindlasti sisaldama ka oomega-3 ja oomega-6 rasvhappeid, mis aitavad peanaha rasunäärmetel kvaliteetset rasu toota. Seeläbi tekivad juuksenäsas tervemad rakud ning juuksed on ilusamad. “Omega-3 rasvhapped toimivad ühtlasi ka põletikuvastaselt ning on veresoontele positiivse toimega“, räägib toitumisnõustaja. Omega-3 rasvhappeid leidub kõige rohkem kalas, linaõlis, seemnetes ja pähklites.

Töödelge toitu õigesti


Inimese vitamiinide vajadus sõltub peamiselt tema soost ja vanusest, aga ka organismi tervislikust seisundist, elustiilist ja kehalisest aktiivsusest. 
  • Vitamiinipuudus võib tekkida mitmel põhjusel: “On näiteks toitumuslik-olmelised põhjused: kui ei sööda piisavalt ja nälgitakse, nii et see põhjustab toiduainete puudust,” kirjeldab Elle Kalamägi. “Samuti kui süüakse tasakaalustamata ja ühekülgset toitu või töödeldakse toiduaineid valesti.

  • Kui esineb toitainete imendumise häireid, mida tekitavad organismi teatud haiguslikud seisundid või mõned ravimid, samuti elustiilist tulenevalt liigne kohvijoomine, alkoholi tarbimine ja  suitsetamine. Eakamatel inimestel on ka vitamiinide kõrgenenud vajadus.

  • Vitamiinide hulk toidus sõltub palju sellest, kuidas toitu on valmistatud. Nende kadu saab vähendada lihtsate võtetega: tuleb vältida liiga pikka keetmisaega, panna köögiviljad keema keevasse vette ning vältida toidu mitmekordset soojendamist. Köögiviljade keeduleeme ära viskamise asemel saab sellest valmistada hoopis kastet või suppi.

  • Oma kogemustest teab Elle Kalamägi, et vanematele inimestele valmistavad tihti vaevusi just praetud toidud. “Aga sellest hoolimata enamus toitu just praetakse ja koormatakse niimoodi oma seedesüsteem üle,” nendib ta. Ka liigne magusa söömine soodustab toitainete imendumishäireid või teiste toitainete puudujääke organismis, põhjustades mikrofloora tasakaalutust,  ülekaalu ning aktiviseerides põletikulisi protsesse.

“Tihti on see õpetus, mida oma menüüs korrigeerida, väga lihtne,” tõdeb toitumisnõustaja. “Enamasti on puudu ikka värvilistest köögi ja puuviljadest ning headest rasvhapetest. Neid tuleb süüa iga päev ja rohkem, kui seda tavaliselt on harjutud tegema. Just need toitained mõjutavad oluliselt mitmeid terviseprotsesse ja on vajalikud selleks, et nahk, juuksed ja küüned oleksid ilusamad ja tervemad.”
Igapäevaselt soovitab toitumisnõustaja järgida vana head taldrikureeglit - täita pool taldrikust köögiviljadega ja veerand taldrikust liha, kala, kodujuustu või munaroaga. Viimased võib asendada ka kaunviljade, läätsede, pähklite ja seemnetega. Ülejäänud veerand taldrikule mahutada süsivesikud - kartul, täisterariis, makaron, tatar või kinoa.