20. mai 2017

Laupäeval 27.mail väga vahva üritus Prangli saarel!

Laupäeval 27. mail on taas võimalus osaleda Prangli jooksul.
mile emoticonEelmise aasta jooksul osalemise muljeid saab lugeda vajutades  See üritus koos saaretuuriga on unustamatu elamus!!! :)


Täiskasvanud jooksevad läbi saare kirikuni ja tagasi
(kaardil kollasega märgitud joon) - kokku 5 kilomeetrit.
Lastele on lühem distants.


Jooksu juhend, registreerumisvorm ja pakettide kirjeldus avaneb siit
 
Ka sellel aastal oleme üheks jooksu sponsoriks ning
üks jooksjatest saab auhinnaks meigi- ja soenguteenuse kinkekaardi.
smile emoticon


2017 aasta jooksu kohta leiab infot nii facebookist 

kui Prangli reiside kodulehelt.


 Kes Pranglil ei ole käinud, neil tasub see retk kindlasti ette võtta 

sest see saar on avastamist väärt! :)




Kinkekaardi võitis naistest esimesena jooksu lõpetanud Kelli Toime.
Palju õnne!







Postitaja: kell
Sildid:

28. aprill 2017

Maikuu ajakirjas Tiiu: Jalad ootavad enne suve hellitamist

Värskes maikuu Tiiu ilulisas Siluett artikkel lehekülgedel 10-12.

Suve hakul avastame, et talvel on jalgade eest hoolitsemine unarusse jäänud. Küüneseene või diabeedi puhul tuleb jalgu hooldada aasta läbi, aga suvekingahooaja eel on viimane aeg igaühel sellega algust teha. 
Nõuandeid jagavad Maribelli ilusalongis jalahooldust tegev kosmeetik Laura Ülem ja Tallinna Jalaravi Kliiniku jalaraviõde Moonika Läänesaar.





Tekst: Piia Eller
Fotod: Istockphoto, erakogu ja tootjad


Kõigepealt leotage, siis kreemitage
  • Inimestel, kes ei ole pediküürija juures kaua käinud ja soovivad jalad koduste vahenditega korda saada, tuleb alustada jalavannist. Valige sobiva suurusega anum, laske kaussi 35–37 kraadine vesi ja lisage paar lusikatäit meelepärase lõhnaga vannisoola. Info, mis aineid jalavannisool sisaldab ja milline on nende mõju, leiate enamasti pakendilt. Leotage jalgu umbes kümme minutit.
  • lõigake küüned ettevaatlikult lühemaks. Varbaküüsi tuleb kindlasti lõigata sirgelt või väga kerge kaarega ja küünenurki ei tohi kunagi maha lõigata. Küüsi ei maksa lõigata ka liiga lühikeseks, sest muidu võivad need hakata sisse kasvama.
  • Seejärel lükake küünenahad apelsinipuust pulgaga tagasi – nii ei ole ohtu, et võiksite küüsi vigastada. Laura Ülem soovitab juhul kui küünenahad on kasvanud väga pikaks, külastada salongi ning lasta professionaalil need õige instrumendiga ära lõigata.
  • Paksendeid raspeldage regulaarselt üks-kaks korda nädalas, aga mitte liiga palju korraga. Ohutum on valida liivapaberi tüüpi raspel või pimsskivi.
  • Paksenenud naha eemaldamise puhul on reegel, et lõigata tuleb nii palju kui vaja ja nii vähe kui võimalik, soovitab jalaraviõde Moonika Läänesaar. Kuiva nahka ei tohi raspeldada. Surnud nahk tuleb kergemini ära, kui hoida paksendite peal kaubandusest ostetud spetsiaalset geeli või vedelikku.
  • Viimistlemiseks käige varbad üle viiliga, et küüntele ei jääks teravaid servi.
  • Pärast raspeldamist tasub jalgu koorida – see eemaldab surnud naha ja puhastab ning värskendab. Uuem trend on aga raspeldamise asemel tõmmata jalga spetsiaalsed geelsokid, mis eemaldavad nii surnud naharakud kui ka kõvastunud naha, hoida neid jalas umbes tund aega ja siis toimeained jalgadelt maha pesta. Enamasti kolme kuni seitsme päeva pärast hakkavad surnud naharakud maha kooruma. Täiesti valutult saab niimoodi pehmemad ja kenamad jalad.
  • Jalgu võiks iga päev nii hommikul kui ka õhtul kreemitada ja niisutada. “Need, kelle jalanahk on väga kuiv, võiksid õhtul voodisse minnes jalad kõigepealt kreemitada ning siis ööseks puhtad sokid jalga panna. Moonika Läänesaar soovitab kuni 10% uureasisaldusega kreemi kasutada üks-kaks korda päevas, see vähendab paksenenud naha tekkimist.



Lõhed ja konnasilmad


  • Jalgade kuivatamiseks võib kasutada majapidamispaberit. Kuivatamine, eriti varvaste vahelt, on väga oluline.
  • Kanna- ja nahalõhed tekivad peamiselt hooldamatusest – kui jalad jäetakse korralikult kuivatamata, kreemitamata ja paksendid eemaldamata. Lõhesid võivad põhjustada nii kuiv nahk kui ka nahaseen.
  • Ühiskasutuses pesemisruumides ja ujulas tuleb kanda plätusid, pärast aga jalad desinfektsioonivahendiga üle pritsida – nii saab kõige paremini jalaseenest hoiduda.
  • Konnasilm on nahapaksend, mis on tekkinud kestva surve tagajärjel, tavaliselt kas liiga kitsaste või sobimatute jalanõude kandmise tõttu. Kui tekkinud moodustis on väga valulik ja põletikuline, tuleks pöörduda nahaarsti poole.
  • Jalavõlvi muutustest ja sellega seotult valest survest tekkinud paksendite ja konnasilmade puhul tuleks mõelda tallatugedele ja probleemsete küünte puhul valida ravipediküür

"Jalgu tuleb regulaarselt hooldada. Kindlasti soovitan peale jalgade koduse hooldamise protseduure käia ka kord kuus pediküüris, siis on jalad alati korras ja ilusad," lubab Laura Ülem.






Postitaja: kell
Sildid:

1. aprill 2017

Aprillikuu ajakirjas Tiiu: Harjutused vormivad näo nooruslikuks

Värskes aprillikuu Tiiu ilulisas Siluett artikkel lehekülgedel 10-12.

Igapäevapinged kogunevad kehasse ja jätavad näole oma jäljed. Järjekindlalt näolihaste harjutusi tehes saab siluda kortse kaelal, laubal, nina külgedel ja ka silmade ümbruses, samuti vabaneda lõualotist ja kottidest silmade all.

 Jumestuskunstnikuna töötanud Elisabeth Hagelberg puutus oma töös sageli kokku inimestega kes palusid tal oma väsinud välimust või vajuma kippuvaid näojooni meigi abil kohendada. Ema oli talle väiksena õpetanud harjutusi, millega oma enesetunnet parandada ja rahulikku meeleolu taastada. Seeläbi jõudis ta näoharjutuste juurde, mille abil kiirelt oma seisundit muuta.





Tekst: Piia Eller
Fotod: Marko Mumm ja Istockphoto


“Lapsepõlves oleme vabad ja tegutseme loomulikult, kuid täiskasvanutena võtame erinevaid rolle ning tihti keha ja meeleolu tunnetus hääbub,” räägib ta. “Selleks, et inimese seisundit ja välimust mõjutada, on vaja treenida nii keha, kui ka aju - kui mõtleme õigesti, on keha lihtsam liigutada."
Näolihaste toonuse säilitamiseks on nende igapäevane treenimine väga oluline. Elisabeth kinnitab, et kui teha neid näo- ja lõdvestusharjutusi pikema aja jooksul, toob see kaasa kogu välimuse ja kehahoiaku muutumise.

Kõik algab lõdvestumisest:

  • Ta rõhutab, et enne harjutuste tegemist on tähtis lõdvestuda. Pinged annavad endast tihti märku kuklapiirkonnas ja lõualuus. “Pinges inimene surub alateadlikult oma lõualuud kokku, aga see ei ole tema, ega ka lõualuu loomulik olek. Aja jooksul muutub niimoodi ka näoilme,” selgitab Elisabeth Hagelberg. “Kui õpid teadlikult oma nägu lõdvestama, siis aitab see ennetada kortsude teket ning vähendada juba olemasolevaid.”
  1. Kaelas ja lõualuus olevate pingete vabastamiseks on soovitav alustuseks teha harjutust, kus avate maksimaalselt suu ja ütlete väljahingamise ajal valjusti A-tähte. Seejärel lasete lõualuul püsida avatud asendis ilma häälitsuseta, samal ajal ühtlaselt hingates ja lõdvestades terve nägu.
  2. Järgmisena hingamisharjutus, mis toob inimese oma kehasse kohale. Eriti hea teha seda siis, kui peas on palju mõtteid või olete intensiivses emotsionaalses seisundis," õpetab Elisabeth Hagelberg. Jälgige oma hingamist ja hingake läbi nina. Vaadake kuidas õhk liigub ja milliseid tundmusi see oma kehas esile kutsub. Püsige nii kuni 2 minutit. Siis hakake oma hingamist kontrollima - 3-ni lugedes hingake sisse ja uuesti 3-ni lugedes välja. Saavutage loomulik, ühtlane hingamine ja olge selles seisundis 2 minutit. Siis tehke 5-ni lugedes sisse-välja hingamisi ja püsige niimoodi samuti 2 minutit. Selle aja jooksul meel rahuneb ja tähelepanu koondub kehale. 
  3. Jätkake kaela venitustega ning tehke venitusi 30 sekundi kaupa aeglases tempos nii vasakule - paremale - ette - taha, kui diagonaalselt mõlemale poole. Nii vabastate ka osa turjalihastes olevatest pingetest. Eriti soovitab ta seda harjutust arvutiga töötavatele inimestele, kes võiksid teha iga tunni järel pausi ja sooritada vähemalt minuti jooksul neid venitusi.
  4. Üks mõnus harjutus on näiteks silmade kordamööda sulgemine ja avamine. Harjutus tasakaalustab ajupoolkerade tööd ning vabastab nägu pingetest. Kõigepealt lõdvestuge ja hingake rahulikult. Siis sulgege vasak silm, kuid parem hoidke lahti. Kuigi nägu tahab kipra tõmbuda, proovige olla nii, et mõlemad näopooled püsivad samasugused. Seejärel avage vasak silm ja sulgege parem ning püüdke samuti näopooli sarnasena hoida. Vahepeal võite näo lõdvestamiseks viia pilgu paari meetri kaugusel asuvale objektile - vaadata kodus olevaid toataimi või looduses kasvavat puud. Korrake harjutust.

Kõigi harjutuste eel ja tegemise ajal tuleb kindlasti kontrollida, et teie nägu, õlad ja kogu keha oleks mugavalt ja lõõgastunud. “Näiteks kui teete harjutusi istudes, ei ole hea panna jalga üle põlve. Hoidke puusa piirkond avatud ja toetage käed põlvedele, peopesad avatud lae suunas,” kirjeldab juhendaja.


Harjutused, mida igaüks saab kodus teha:

1 A-ütlemise harjutus
See on hea pingete ning mõtete vabastamiseks ja kehaga kontakti saamiseks. Seiske või istuge vabalt, lõdvestage õlad, avage maksimaalselt suu ja öelge väljahingamise ajal valjusti A-tähte. See järel laske lõualuul vabalt avatuna püsida ilma häält tegemata. Võite teha seda nii peegli ees kui ka ilma. Esmalt tehke harjutust otse vaadates, siis suunake pilk ja lõug üles. Seejärel sulgege suu ja vaadake taas otse. Harjutus vähendab kaelas ja lõualuus olevaid pingeid, teeb lõualoti väiksemaks ja parandab enesetunnet.

2 Näo tõstmise harjutus
Aitab trimmida lihaseid ja hoida nägu toonuses, tänu millele võib saavutada palju noorema välimuse.
Keha hoiak peaks olema võimalikult vaba ja mugav, õlad lõdvestatud. Asetage parema käe teine sõrm kulmule ja selle kõrval olev sõrm oimuluule. Kallutage pead käe suunas, mis on parasjagu näole asetatud. Hoidke seda asendit 15 sekundit või kauem ja siis teha sama vasaku käega. Tehke harjutust 1-5 korda.

3 Suu põristamine
Vahva ja lõbus harjutus. Tõmmake nina kaudu kopsud õhku täis ja hingake siis suud põristades välja. Tehke vähemalt minut aega. Kui tekib soov jätkata kauem, tehke harjutust nii kaua, kuni ära väsite. Kui ninal tekib kihelev tunne, siis nina mitte sügada.

4 Harjutus laubakortsude vastu
Leidke mugav asend ja lõdvestage õlad. Pange käed kerge survega rusikatesse ja viige need otsaesisele keskele kokku. Seejärel tõmmake rusikates käsi lauba keskelt kerge survega väljapoole kõrvade suunas. 


Regulaarselt harjutusi tehes peaksite juba mõni päev hiljem märkama, et teie vereringe paraneb, keha lõõgastub ja meeleolu tõuseb. Elisabeth kinnitab, et näo välimust hakkavad harjutused mõjutama 
paari nädala kuni kuu aja jooksul.








Postitaja: kell
Sildid:

25. veebruar 2017

Märtsikuu ajakirjas Tiiu: Nägu päikese eest peitu!

  Värskes märtsikuu Tiiu ilulisas Siluett artikkel lehekülgedel 10-12.

Õues on tunda kevade hõngu ja päike meelitab oma kiirte käes mõnulema. Aga ettevaatust, liigne päikese käes peesitamine võib endaga kaasa tuua naha enneaegse vananemise ja inetud pigmendilaigud näol! 
 Mitmel põhjusel on mõistlik end UV-kiirte eest kaitsta.

 "Kuigi me naudime peale pikka talveperioodi esimesi sooje päevi ja saame päikesest ka kasu, peame arvestama nahale paistva päikese negatiivse mõjuga," 
ütleb Kaili Laur (38) - Eesti Esimese Erakosmeetikakooli õpetaja, 
kes on 16 aastat töötanud ka kosmeetikuna.


Märtsinumbri esikaas
Siluett nr 3 Mood/ Ilu/ Käsitöö






Tekst: Piia Eller
Fotod: Terje Ugandi, erakogu, Istockphoto ja tootjad

Päikese ultraviolettkiirgusel (UV) on palju positiivseid mõjusid: see soodustab nahas D-vitamiini tekkimist, tänu millele paraneb ainevahetus ja vereringe, suureneb inimese üldine vastupanuvõime haigustele. Ka meelolu muutub helgemaks ja paraneb hormoonide tegevus. Nahahaigusi, näiteks aknet või psoriaasi põdevad inimesed, tunnevad tänu UV-kiirtele oma seisundi paranemist. päikesekiirtel on baktereid hävitav mõju ja positiivne toime organismile tervikuna. 

 Lisaks headele mõjudele on päikese ultraviolettkiirgusel ka kahjustav toime. See võib põhjustada päikesepõletust, pigmendilaike, naha enneaegset vananemist, naha kuivust ja mõningatel juhtude ka nahavähki. 

Nägu kaitske juba kevadel

  • Kaili Laur kinnitab, et näole tuleks päikesekaitset kanda kindlasti juba alates märtsikuust. Siis on päike juba väga kõrgel ning ultraviolettkiirgus hakkab tugevalt nahka mõjutama.
  • Päikesekaitse toodete valik on väga suur. "Päikese eest kaitsmiseks mõeldud ainete koostis on tehtud nii, et see filtreerib ja imab naha peal olles ultraviolettkiirgust ning moodustab naha ja päikese vahele filtri, kaitstes meid niimoodi päikese kahjuliku mõju eest," selgitab ta.
  • Tooteid valides tuleks lugeda pakendi infot ja jälgida, et neil oleksid järgmised omadused: toode peab filtreerima nii UVA kui UVB kiiri; takistama vabade radikaalide tegevust nahas; hoidma ära naha vananemist, sisaldades kollageeni, E-vitamiini ja aminohappeid; sisaldama aineid, mis aktiveerivad melanotsüütide teket ja kiirendavad päevitumist (sisaldaks beetakaroteeni).
  • Päikesekiirgus ei läbi selliseid aineid nagu talk, kaoliin, tsink, magneesium ja titaanioksiidid. Just neid lisatakse päikesekaitse toodetesse. "Looduslikud päikesekiirguse eest kaitsevad ja seda absorbeerivad ained on aaloe, kummel, saksapähkli-, seesami-, oliivi- ja kookospähkliõli. Loodusliku koostisega päikesekaitse tooted sisaldavad enamasti just midagi nendest."
  • Kui inimene läheb endale päikesekaitse toodet valima, siis tuleb alati pöörata tähelepanu ka pakendi peale kirjutatud SPF-faktorile. Tihti ei oska inimesed seda aga vaadata. Kosmeetik selgitab, et toodetel SPF lühendi kõrval olev number näitab aega, mille võime selle pealekandmise järel päikese käes veeta, ilma, et nahk punetama hakkaks.
  • Õige päikese käes viibimise aja arvutamiseks tuleks vaadata, millise maa tootega on tegemist. Euroopa toodetel tuleks see number korrutada kahekümne minutiga. Näiteks kui kreemil on märge SPF6, siis tuleb arvutada 6 x 20 minutit, mis annab kokku 120 minutit ehk umbes kaks tundi. Ameerika kreemidel võrdub aga üks SPF 15 minutiga. Siis annab SPF6 märkega toode kokku 6 x 15 minutit ja seega võite päikese käes veeta 90 minutit ehk poolteist tundi. Peale selle aja möödumist on kaitse kadunud või oluliselt vähenenud ja nahk tuleks päikesekaitse tootega uuesti kokku määrida. 

Ettevaatust päikese nautimisega

"Inimesed tihti "unustavad" end terveks päevaks päikese kätte ja tihti ei kasuta ka mitte mingit päikesekaitse toodet," räägib Kaili Laur. Ta on märganud, et eriti palju ollakse päikese käes just kevadel ja suve algul, kui tulevad esimesed soojad ilmad. Siis on aga päike väga ere ning seetõttu tekib ka päikesepõletus kergesti.
  • "Kindlasti tuleb peale päikesepõletuse tekkimist, ehk kui nahk on juba punaseks muutunud, oodata ära, kuni punetus kaob. Enne punetuse kadumist ei tohiks uuesti päikest nautima minna," hoiatab ta.
  • Inimestel on kokku kuus erinevat nahatüüpi. Paljude eestlaste nahk kuulub just õrnemate - esimese või teise nahatüübi alla. Sellise nahaga inimesed tohivad kevadel esimest korda päikese käes viibida kõigest 15-20 minutit, mitte rohkem. 
  1. Esimene nahatüüp on eriti õrna ja valge nahaga inimestel, see ei päevitu ja muutub kiirelt punaseks.
  2. Teist tüüpi nahka iseloomustab õrn nahk, mis päevitub nõrgalt ja millele tekib peaaegu alati ka päikesepõletus. 
  3. Kolmandaks tüübiks loetakse normaalset nahka, mis päevitab hästi ning vahel tekib sellele punetus ja vahel mitte. 
  4. Neljandat tüüpi nahale tekib ilus päevitus ning punetust sellel enamasti ei esine.
  5. Viies ja kuues nahatüüp on musta rassi inimestel ning nende nahale ei teki kunagi päikesepõletust.
  • Päikeselise päeva kõige ohtlikum aeg on just kella kümne ja kahe vahel. Siis tuleb kanda peakatet, katta kehaosad riietega või kasutada vähemalt SPF15 faktoriga kreemi. Kahjuks on aga see just ka selline aeg, kui enamus inimesi eelistab rannas olla.
  • Tähelepanu tuleb pöörata lastele, kes ei oska end ise kaitsta. Kaili Laur ütleb, et laste nahk on õrnem ja tavaliselt kuulub see esimese tüübi alla. Neile tuleks määrida kaitsekreemi, mille SPF on vähemalt 12 või enam. 
  • Mida intensiivsem on päike ja väiksema numbriga inimese nahatüüp, seda tugevama SPF faktoriga kreem tuleks valida.
  • "Pidevalt liiga efektiivse päikesekaitsekreemi kasutamine ei ole ka hea, sest see blokeerib UV-kiirguse toimel päikesest saadava D-vitamiini sünteesi täielikult. See aga ei ole samuti hea, sest D-vitamiini defitsiidist tekib luude hõrenemine," hoiatab Kaili Laur. 
  • "Vananedes langeb UV-kiirgusest stimuleeritud D-vitamiini tootmine järsult. Vanematel inimestel, kes ei saa päikese käes olla, soovitaks kasutada rohkem piimatooteid või võtta D-vitamiiniga toidulisandeid, siis saab organism samuti D-vitamiini kätte," õpetab ta.





Postitaja: kell
Sildid:
Tellimine: Postitused (Atom)