28. aprill 2017

Maikuu ajakirjas Tiiu: Jalad ootavad enne suve hellitamist

Värskes maikuu Tiiu ilulisas Siluett artikkel lehekülgedel 10-12.

Suve hakul avastame, et talvel on jalgade eest hoolitsemine unarusse jäänud. Küüneseene või diabeedi puhul tuleb jalgu hooldada aasta läbi, aga suvekingahooaja eel on viimane aeg igaühel sellega algust teha. 
Nõuandeid jagavad Maribelli ilusalongis jalahooldust tegev kosmeetik Laura Ülem ja Tallinna Jalaravi Kliiniku jalaraviõde Moonika Läänesaar.





Tekst: Piia Eller
Fotod: Istockphoto, erakogu ja tootjad


Kõigepealt leotage, siis kreemitage
  • Inimestel, kes ei ole pediküürija juures kaua käinud ja soovivad jalad koduste vahenditega korda saada, tuleb alustada jalavannist. Valige sobiva suurusega anum, laske kaussi 35–37 kraadine vesi ja lisage paar lusikatäit meelepärase lõhnaga vannisoola. Info, mis aineid jalavannisool sisaldab ja milline on nende mõju, leiate enamasti pakendilt. Leotage jalgu umbes kümme minutit.
  • lõigake küüned ettevaatlikult lühemaks. Varbaküüsi tuleb kindlasti lõigata sirgelt või väga kerge kaarega ja küünenurki ei tohi kunagi maha lõigata. Küüsi ei maksa lõigata ka liiga lühikeseks, sest muidu võivad need hakata sisse kasvama.
  • Seejärel lükake küünenahad apelsinipuust pulgaga tagasi – nii ei ole ohtu, et võiksite küüsi vigastada. Laura Ülem soovitab juhul kui küünenahad on kasvanud väga pikaks, külastada salongi ning lasta professionaalil need õige instrumendiga ära lõigata.
  • Paksendeid raspeldage regulaarselt üks-kaks korda nädalas, aga mitte liiga palju korraga. Ohutum on valida liivapaberi tüüpi raspel või pimsskivi.
  • Paksenenud naha eemaldamise puhul on reegel, et lõigata tuleb nii palju kui vaja ja nii vähe kui võimalik, soovitab jalaraviõde Moonika Läänesaar. Kuiva nahka ei tohi raspeldada. Surnud nahk tuleb kergemini ära, kui hoida paksendite peal kaubandusest ostetud spetsiaalset geeli või vedelikku.
  • Viimistlemiseks käige varbad üle viiliga, et küüntele ei jääks teravaid servi.
  • Pärast raspeldamist tasub jalgu koorida – see eemaldab surnud naha ja puhastab ning värskendab. Uuem trend on aga raspeldamise asemel tõmmata jalga spetsiaalsed geelsokid, mis eemaldavad nii surnud naharakud kui ka kõvastunud naha, hoida neid jalas umbes tund aega ja siis toimeained jalgadelt maha pesta. Enamasti kolme kuni seitsme päeva pärast hakkavad surnud naharakud maha kooruma. Täiesti valutult saab niimoodi pehmemad ja kenamad jalad.
  • Jalgu võiks iga päev nii hommikul kui ka õhtul kreemitada ja niisutada. “Need, kelle jalanahk on väga kuiv, võiksid õhtul voodisse minnes jalad kõigepealt kreemitada ning siis ööseks puhtad sokid jalga panna. Moonika Läänesaar soovitab kuni 10% uureasisaldusega kreemi kasutada üks-kaks korda päevas, see vähendab paksenenud naha tekkimist.



Lõhed ja konnasilmad


  • Jalgade kuivatamiseks võib kasutada majapidamispaberit. Kuivatamine, eriti varvaste vahelt, on väga oluline.
  • Kanna- ja nahalõhed tekivad peamiselt hooldamatusest – kui jalad jäetakse korralikult kuivatamata, kreemitamata ja paksendid eemaldamata. Lõhesid võivad põhjustada nii kuiv nahk kui ka nahaseen.
  • Ühiskasutuses pesemisruumides ja ujulas tuleb kanda plätusid, pärast aga jalad desinfektsioonivahendiga üle pritsida – nii saab kõige paremini jalaseenest hoiduda.
  • Konnasilm on nahapaksend, mis on tekkinud kestva surve tagajärjel, tavaliselt kas liiga kitsaste või sobimatute jalanõude kandmise tõttu. Kui tekkinud moodustis on väga valulik ja põletikuline, tuleks pöörduda nahaarsti poole.
  • Jalavõlvi muutustest ja sellega seotult valest survest tekkinud paksendite ja konnasilmade puhul tuleks mõelda tallatugedele ja probleemsete küünte puhul valida ravipediküür

"Jalgu tuleb regulaarselt hooldada. Kindlasti soovitan peale jalgade koduse hooldamise protseduure käia ka kord kuus pediküüris, siis on jalad alati korras ja ilusad," lubab Laura Ülem.