Makeup and Hairstyling by Piia Eller: veebruar 2017

Värskes märtsikuu Tiiu ilulisas Siluett artikkel lehekülgedel 10-12.

Õues on tunda kevade hõngu ja päike meelitab oma kiirte käes mõnulema. Aga ettevaatust, liigne päikese käes peesitamine võib endaga kaasa tuua naha enneaegse vananemise ja inetud pigmendilaigud näol!

Mitmel põhjusel on mõistlik end UV-kiirte eest kaitsta.

"Kuigi me naudime peale pikka talveperioodi esimesi sooje päevi ja saame päikesest ka kasu, peame arvestama nahale paistva päikese negatiivse mõjuga,"

ütleb Kaili Laur (38) - Eesti Esimese Erakosmeetikakooli õpetaja,

kes on 16 aastat töötanud ka kosmeetikuna.

Märtsinumbri esikaas

Siluett nr 3 Mood/ Ilu/ Käsitöö

Tekst: Piia Eller

Fotod: Terje Ugandi, erakogu, Istockphoto ja tootjad

Päikese ultraviolettkiirgusel (UV) on palju positiivseid mõjusid: see soodustab nahas D-vitamiini tekkimist, tänu millele paraneb ainevahetus ja vereringe, suureneb inimese üldine vastupanuvõime haigustele. Ka meelolu muutub helgemaks ja paraneb hormoonide tegevus. Nahahaigusi, näiteks aknet või psoriaasi põdevad inimesed, tunnevad tänu UV-kiirtele oma seisundi paranemist. päikesekiirtel on baktereid hävitav mõju ja positiivne toime organismile tervikuna.

Lisaks headele mõjudele on päikese ultraviolettkiirgusel ka kahjustav toime. See võib põhjustada päikesepõletust, pigmendilaike, naha enneaegset vananemist, naha kuivust ja mõningatel juhtude ka nahavähki.

Nägu kaitske juba kevadel

Kaili Laur kinnitab, et näole tuleks päikesekaitset kanda kindlasti juba alates märtsikuust. Siis on päike juba väga kõrgel ning ultraviolettkiirgus hakkab tugevalt nahka mõjutama.

Päikesekaitse toodete valik on väga suur. "Päikese eest kaitsmiseks mõeldud ainete koostis on tehtud nii, et see filtreerib ja imab naha peal olles ultraviolettkiirgust ning moodustab naha ja päikese vahele filtri, kaitstes meid niimoodi päikese kahjuliku mõju eest," selgitab ta.

Tooteid valides tuleks lugeda pakendi infot ja jälgida, et neil oleksid järgmised omadused: toode peab filtreerima nii UVA kui UVB kiiri; takistama vabade radikaalide tegevust nahas; hoidma ära naha vananemist, sisaldades kollageeni, E-vitamiini ja aminohappeid; sisaldama aineid, mis aktiveerivad melanotsüütide teket ja kiirendavad päevitumist (sisaldaks beetakaroteeni).

Päikesekiirgus ei läbi selliseid aineid nagu talk, kaoliin, tsink, magneesium ja titaanioksiidid. Just neid lisatakse päikesekaitse toodetesse. "Looduslikud päikesekiirguse eest kaitsevad ja seda absorbeerivad ained on aaloe, kummel, saksapähkli-, seesami-, oliivi- ja kookospähkliõli. Loodusliku koostisega päikesekaitse tooted sisaldavad enamasti just midagi nendest."

Kui inimene läheb endale päikesekaitse toodet valima, siis tuleb alati pöörata tähelepanu ka pakendi peale kirjutatud SPF-faktorile. Tihti ei oska inimesed seda aga vaadata. Kosmeetik selgitab, et toodetel SPF lühendi kõrval olev number näitab aega, mille võime selle pealekandmise järel päikese käes veeta, ilma, et nahk punetama hakkaks.

Õige päikese käes viibimise aja arvutamiseks tuleks vaadata, millise maa tootega on tegemist. Euroopa toodetel tuleks see number korrutada kahekümne minutiga. Näiteks kui kreemil on märge SPF6, siis tuleb arvutada 6 x 20 minutit, mis annab kokku 120 minutit ehk umbes kaks tundi. Ameerika kreemidel võrdub aga üks SPF 15 minutiga. Siis annab SPF6 märkega toode kokku 6 x 15 minutit ja seega võite päikese käes veeta 90 minutit ehk poolteist tundi. Peale selle aja möödumist on kaitse kadunud või oluliselt vähenenud ja nahk tuleks päikesekaitse tootega uuesti kokku määrida.

Ettevaatust päikese nautimisega

"Inimesed tihti "unustavad" end terveks päevaks päikese kätte ja tihti ei kasuta ka mitte mingit päikesekaitse toodet," räägib Kaili Laur. Ta on märganud, et eriti palju ollakse päikese käes just kevadel ja suve algul, kui tulevad esimesed soojad ilmad. Siis on aga päike väga ere ning seetõttu tekib ka päikesepõletus kergesti.

"Kindlasti tuleb peale päikesepõletuse tekkimist, ehk kui nahk on juba punaseks muutunud, oodata ära, kuni punetus kaob. Enne punetuse kadumist ei tohiks uuesti päikest nautima minna," hoiatab ta.

Inimestel on kokku kuus erinevat nahatüüpi. Paljude eestlaste nahk kuulub just õrnemate - esimese või teise nahatüübi alla. Sellise nahaga inimesed tohivad kevadel esimest korda päikese käes viibida kõigest 15-20 minutit, mitte rohkem.

Esimene nahatüüp on eriti õrna ja valge nahaga inimestel, see ei päevitu ja muutub kiirelt punaseks.
Teist tüüpi nahka iseloomustab õrn nahk, mis päevitub nõrgalt ja millele tekib peaaegu alati ka päikesepõletus.
Kolmandaks tüübiks loetakse normaalset nahka, mis päevitab hästi ning vahel tekib sellele punetus ja vahel mitte.
Neljandat tüüpi nahale tekib ilus päevitus ning punetust sellel enamasti ei esine.
Viies ja kuues nahatüüp on musta rassi inimestel ning nende nahale ei teki kunagi päikesepõletust.

Päikeselise päeva kõige ohtlikum aeg on just kella kümne ja kahe vahel. Siis tuleb kanda peakatet, katta kehaosad riietega või kasutada vähemalt SPF15 faktoriga kreemi. Kahjuks on aga see just ka selline aeg, kui enamus inimesi eelistab rannas olla.

Tähelepanu tuleb pöörata lastele, kes ei oska end ise kaitsta. Kaili Laur ütleb, et laste nahk on õrnem ja tavaliselt kuulub see esimese tüübi alla. Neile tuleks määrida kaitsekreemi, mille SPF on vähemalt 12 või enam.

Mida intensiivsem on päike ja väiksema numbriga inimese nahatüüp, seda tugevama SPF faktoriga kreem tuleks valida.

"Pidevalt liiga efektiivse päikesekaitsekreemi kasutamine ei ole ka hea, sest see blokeerib UV-kiirguse toimel päikesest saadava D-vitamiini sünteesi täielikult. See aga ei ole samuti hea, sest D-vitamiini defitsiidist tekib luude hõrenemine," hoiatab Kaili Laur.

"Vananedes langeb UV-kiirgusest stimuleeritud D-vitamiini tootmine järsult. Vanematel inimestel, kes ei saa päikese käes olla, soovitaks kasutada rohkem piimatooteid või võtta D-vitamiiniga toidulisandeid, siis saab organism samuti D-vitamiini kätte," õpetab ta.

Vaata ka teisi artikleid: